Vitsur: majanduslikult mõtleme primitiivselt

Pururikkad riigid Singapur, Hongkong ja Luksemburg kasutavad võlakirju, sest need teevad majandusele head. Eestiga on aga teised lood. Meie pole Vitsuri hinnangul isegi mitte konservatiivsed, vaid lihtsalt piiratud suhtumisega.

“Oleme piiratud ja ei mõtle, vaid lihtsalt plõksime. Majanduslik mõtlemine on meil algusest peale primitiivne. Mitte vale, sest üldjoontes on ta õige olnud, aga ei osata näha, et musta ja valge kõrval on hallid toonid,” rääkis Vitsur. “Võtame kas või portree. Kui see on must-valge, siis varjundid, mis tegelikult reljeefi ja sügavust annavad, puuduvad – meil on majanduses sama asi.”

Kes oskavad Eestis halle toone märgata? “Inimesed, kellel on vähemalt viie- või seitsmeaastane majandusharidus heast koolist, ja rida ettevõtjaid on sellest kogu aeg aru saanud. Neid on palju, aga … Kuidas öelda … See on ketserlus, mida liiga palju ei trükita.”

Vitsur selgitas, et kuna Eesti seisukoht on seni olnud, et võlakirju ei osteta, siis sellest rääkimist peetakse justkui usust taganemiseks.

Võlakirju on meil emiteerinud vaid Eesti Energia ja Elering. Vitsurit pani pikemalt arutlema küsimus, millised riigiettevõtted sama teed minna võiksid. “Võib-olla Tallinna Sadam, Estonian Airi võlakirju keegi ehk ei osta … Raudtee on viletsas seisus. Sadam on transiidimurede ja Venemaa probleemide pärast ka riskantses tsoonis,” rääkis Vitsur. “Võib-olla saaks seda teha Riigimetsa Majandamise Keskus?”

Ettevalmistusaeg võlakirjade emiteerimiseks kestaks umbes pool aastat. “Esialgu tuleks olemasolevate võlakirjadega läbi ajada,” sõnas Vitsur, lisades naljatades, et teine lahendus on Kreeka võlakirju osta.

Kui pikas perspektiivis arukalt tegutseda, siis Eesti võidaks võlakirjade ostmisest, mitte ei kaotaks. Võlakirjade emiteerimise ja nende ostmisega saaks Eesti majandus Vitsuri sõnul ka kiirenduse, mida oleme juba kuus aastat oodanud.

“Rääkisin just oma kolleegidele, et vähemalt 15 aastat tagasi ütlesin, et Eesti riigil tuleks välja anda võlakirju ja viia turule. Mitte seepärast, et riigil raha vaja oleks, vaid et saaks operatiivse paindlikkuse – vastavalt vajadusele saaks oma tegevuskiirust valida,” meenutas Vitsur oma väljaöeldut ajast, kui oli Eesti Energia nõukogus, ning ka hilisemast perioodist. “Võlakirjad aitavad meie rahaturgu käivitada, mis on surnud või pigem varjusurmas. Samuti annab finantsilise paindlikkuse ja võtab vajaduse finantseerida oma rahaga teisi.”

Vitsur rõhutas, et OECD on aastaid rääkinud, et meie tõlgendus eelarvestrateegia tasakaalust on nii poliitiliselt kui ka majandusteoreetiliselt vale. Laenu arvelt ei tohiks katta jooksvaid kulutusi, vaid võiks teha majandust turgutavaid investeeringuid. Jutt laenamisest tulevastelt põlvkondadelt on pooltel juhtudel vale.

“Kui teha investeeringuid näiteks raudbetoonist ehitusse, mis kestab 100 aastat, siis on see kingitus järgnevatele põlvkondadele,” ütles Vitsur. “Peame ennast finantsinstrumentidega kaasaegseks riigiks tegema.”